Riikliku vähemuskeele tunnuseid on neli: (1) keel ei tohi olla rootsi keele murre; (2) keelt peab olema kõneldud Rootsis vähemalt kolm põlvkonda ehk umbes sada aastat; (3) keele rääkijaid peab olema „piisavalt palju”; (4) keele rääkijad ise soovivad, et keel saaks vähemuskeele seisundi.
Need tunnused on sõnastatud Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartas, mille Rootsi ratifitseeris 9. veebruaril 2000.
Et eesti keel ei ole rootsi keele murre, ei vaja tõestamist. Raskem oli põhjendada teist tunnust, see tähendab eestlaste põlisust Rootsis, sest tavakäsitluse kohaselt saabusid eestlased Rootsi Teise maailmasõja ajal. Et eestlasi on elanud Rootsis ammu enne seda, on vähem tuntud tõsiasi. Keegi polnud varem selle peale tulnud, et sulatada olemasolev ajalooline info eestlaste rände kohta Eestist Rootsi terviklikuks käsitluseks. Esildises näidati viidetega vastavatele ajaloolistele üksikuurimustele, et eestlasi on asunud Rootsis alates 18. sajandist, seega kolm sajandit. Esildise tekst ilmus (ilma viideteta) „Eesti Päevalehes” nr 4, kolmapäeval 4. veebruaril 2009, lk 6.
Eesti keele rääkijate arvu Rootsis on võimatu täpsustada, sest Rootsis ei tehta elanikkonna keele- ja rahvusstatistikat. Teise maailmasõja ajal saabus Rootsi umbes 20 000 eestlast. Statistik Alur Reinansi hinnagul elas Rootsis 1994. aastal veidi enam kui 15 000 teise põlvkonna esindajat, kelle vähemalt üks vanem oli sündinud Eestis. Kui suur kolmas põlvkond võiks olla, pole teada, samuti mitte kui paljud neist räägivad eesti keelt. Selge on aga see, et eesti keelt räägivad praegu kaugelt enam kui kolm tuhat inimest. See on arv, mida on mainitud vähemuskeele kõnelejate miinimumarvuna.
Et eesti keele rääkijad Rootsis ise soovivad, et eesti keel saaks vähemuskeele seisundi, ilmnes toetuskirjast, mille Rootsi Eestlaste Liit saatis minister Nyamko Sabunile käesoleva aasta 2. veebruaril. Kirjale oli oma allkirja andnud 79 Rootsis tegutseva eesti organisatsiooni esindajat.
Riiklikeks vähemuskeelteks said 2000. aastal soome keel, saami keel, meä keel (Tornio jõe Rootsipoolsel kaldal kõneldava soome keele erikuju), romi keel ehk mustlaskeel ja jidiš ehk juudi keel, lisaks veel Rootsi viipekeel. Eesti keele kandidatuur siis teadaolevalt ei kerkinud päevakorrale.
RAIMO RAAG
Need tunnused on sõnastatud Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartas, mille Rootsi ratifitseeris 9. veebruaril 2000.
Et eesti keel ei ole rootsi keele murre, ei vaja tõestamist. Raskem oli põhjendada teist tunnust, see tähendab eestlaste põlisust Rootsis, sest tavakäsitluse kohaselt saabusid eestlased Rootsi Teise maailmasõja ajal. Et eestlasi on elanud Rootsis ammu enne seda, on vähem tuntud tõsiasi. Keegi polnud varem selle peale tulnud, et sulatada olemasolev ajalooline info eestlaste rände kohta Eestist Rootsi terviklikuks käsitluseks. Esildises näidati viidetega vastavatele ajaloolistele üksikuurimustele, et eestlasi on asunud Rootsis alates 18. sajandist, seega kolm sajandit. Esildise tekst ilmus (ilma viideteta) „Eesti Päevalehes” nr 4, kolmapäeval 4. veebruaril 2009, lk 6.
Eesti keele rääkijate arvu Rootsis on võimatu täpsustada, sest Rootsis ei tehta elanikkonna keele- ja rahvusstatistikat. Teise maailmasõja ajal saabus Rootsi umbes 20 000 eestlast. Statistik Alur Reinansi hinnagul elas Rootsis 1994. aastal veidi enam kui 15 000 teise põlvkonna esindajat, kelle vähemalt üks vanem oli sündinud Eestis. Kui suur kolmas põlvkond võiks olla, pole teada, samuti mitte kui paljud neist räägivad eesti keelt. Selge on aga see, et eesti keelt räägivad praegu kaugelt enam kui kolm tuhat inimest. See on arv, mida on mainitud vähemuskeele kõnelejate miinimumarvuna.
Et eesti keele rääkijad Rootsis ise soovivad, et eesti keel saaks vähemuskeele seisundi, ilmnes toetuskirjast, mille Rootsi Eestlaste Liit saatis minister Nyamko Sabunile käesoleva aasta 2. veebruaril. Kirjale oli oma allkirja andnud 79 Rootsis tegutseva eesti organisatsiooni esindajat.
Riiklikeks vähemuskeelteks said 2000. aastal soome keel, saami keel, meä keel (Tornio jõe Rootsipoolsel kaldal kõneldava soome keele erikuju), romi keel ehk mustlaskeel ja jidiš ehk juudi keel, lisaks veel Rootsi viipekeel. Eesti keele kandidatuur siis teadaolevalt ei kerkinud päevakorrale.
RAIMO RAAG
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar